Oma postitust aga alustan varasemast ajast, kui emadepäev. Aprilli lõpus oli minul koos sõbrannaga planeeritud veeta pikk nädalavahetus Viinis. Miia läks selleks ajaks oma issi juurde. Kokku oli ta seal neli ööd ja mina ei näinud teda tervelt viis päeva. See on esimene nii pikk lahusolek meil nende peaaegu viie (lausa kuue, kui ka ootusaeg sisse arvestada) aasta jooksul. Minu Viinis olek möödus väga rahulikult, tuleb tunnistada, et mul ei tekkinud Miia-igatsust, kuigi mõtlesin tema peale seal ikkagi. Aga kui esmaspäeval talle lasteaeda järgi läksin, siis lausa jooksin ega suutnud rahulikult tavapäraselt jalutada.
Miia oli mind nähes väga vaoshoitud ja isegi ei kallistanud. Õhtul koju jõudes küll kallistas ja musitas ja ütles, et igatses mind. Magamineku ajal aga läks tõeliseks tralliks ja kõik emotsioonid tulid välja. Kokkuvõttes nuttis ta tervelt tund aega südantlõhestavalt, nuttes vahepeal emmet ja siis issit. Lõppkokkuvõttes siiski jäi ta ilusti mu kaisus magama ja järgmisel päeval oli peaaegu, et unustatud see asi.
Kas sellest lahusolekust ja stressist või millestki muust, aga Miia jäi kohe samal nädalal esimest korda kõrvapõletikku. Teisipäeva õhtul mängisime nagu ikka lasteaia õues ja Miia sai sõita oma uue tõukerattaga. Tuju oli tal nagu ikka väga hea. Koju minnes hakkas Miia kurtma, et ta jalad (sääred) väga valutavad. Koju jõudes rääkis ta mulle veel lisaks, et ka ta kõrv valutab ja oli ka päeval valutanud ja magada ta ei saanud. Olen veidi pettunud, et õpetajad sellist asja mulle ei rääkinud... Tegin talle kiirelt viinakompressi kõrvale ja lõpuks Miia sai ikkagi magama jäädud vaatamat hirmsale jalavalule. Palavikku tal ei olnud, kõrv öösel ei valutanud, aga otsustasin ikkagi arstile kolmapäeval näidata. Kuna meie enda lastearst ei saanud meid tol päeval vastu võtta, läksime Lastehaigla EMOsse. Seal veetsime kokku 1,5 tundi, mis on päris kiire tulemus. Miial aga oligi kõrvas põletik ja jäime koju ravima. Kõrv talle rohkem valu pole teinud ja laps on täiesti tavaline, aga kindluse mõttes olin temaga siiski nädala kodus. Täna hommikul aga ärkas Miia üles ja oli üleni kaetud suurte punaste sügelevate laikudega. Eile tegime rabarberikooki ja ei oskagi arvata, kas tõesti allergia sellest...
Vahepeal oli meil ka lasteaias emadepäevapidu. Kuigi Miia oli sel ajal veel minuga kodus, läksime emadepäevapeole ikkagi. Lapsed on juba nii suured ja laulsid nii kõvasti ja ilusti. Miia hääl oli kosta üle teiste :) Nalja sai ka ja pärast veetsime pikalt aega ka mänguväljakul. Mänguväljak on üldse üks magnet ja sealt me väga lihtsalt õhtuti koju ei saa. Kui ilmad ilusad, siis muidugi on väga tore õues olla.
Mai lõpus ootab Miiat ees ka Piruetiga esinemine Salme Kultuurikeskuses Pirueti kevadpeol. Pean talle selleks jänku kostüümi välja mõtlema :)
No comments:
Post a Comment