Miia käib lasteaias siiani suure rõõmuga. Talle meeldib sõpradega mängida, meisterdada, laulutunnis käia. Luuletusi on ta sel aastal juba vist umbes viis pähe õppinud minule märkamatult - tuleb lasteaiast ja jälle uus salm peas. Samuti on mitu vahvat laulu tal peas ja õhtuti esineb mulle nendega. Esinemise osas on ta tegelikult muidui päris arglik ja häbelik, ka teistega koos esinedes.
Miial on lasteaias palju häid sõpru! Lemmikuid on ka päris mitu. Kõige rohkem kakleb ta lasteaias oma suurima sõbrannaga :) Õpetajad kurdavad, et Miia ja Carola teevad kõike koos aga kogu aeg on sealjuures ka väike nagelemine ja kaklus. No ju see nii peabki olema. Miia on üldiselt ka väga kange ja talle ei meeldi, kui talle midagi öeldakse või kästakse teha. Siis ta lihtsalt lülitab ennast välja või muutub kiuslikuks ja teeb nimelt seda, mida keelati. Seetõttu on talle keeruline ka midagi õpetada - näiteks lugemist või kirjutamist. Ta lihtsalt ei talu õpetamist ja pean lähenema väga loovalt ja tekitama temas endas huvi küsida ja õppida.
Kodus meeldis siiani Miiale väga mängida koos minuga ja üksi ta väga ei tahtnud toimetada. Nüüd aga on see periood, kus Miia mängib nii armsalt oma nukkudega ja mõtleb igasugu põnevusi välja. Seda on armas vaadata ja annab ka minule veidi hingamisruumi. Üle kõige meeldib Miiale muidugi õues olla ja rattaga sõita :)
Miia tunneb minu meelest peaaegu kõiki tähti. Oskab tähthaaval öelda oma nime ja emme. Paberile oskab kirja panna ka enda nime (Miia Mari), emme, issi, taadu. Lugeda ei oska veel üldse :) Mina ise oskasin juba viieselt lugeda, seega tuleb kiiresti teha, et emmega ühte sammu käia :D
Vahepeal oli meil päris raske omavahel suhelda. Miia tahab hirmus palju tähelepanu õhtuti ja mina jällegi tahaks natuke rohkem oma asju teha. Nii aga olid tülid ja pahandused kiired tekkima. Nutsime ikka kordi mõlemad koos. Ma pean tunnistama, et olen ka ise väga väikese taluvuspiiriga ja pean endaga ikka rohkem vaeva nägema. Aga saime oma mureajast üle ja nüüd on jällegi väga toredad ajad. Ikka kakleme vahel, aga harvem. Ma näen, et Miia tajub seda, et tunnen ennast üksikuna ja tahab mulle seda osa kompenseerida. Ta käib mul kogu aeg järel ja tahab kogu aeg musitada mu selga ja käsi ja nägu. Väga tihti ütleb ta mulle, et olen tema kallis ja armas emmeke. Kui on vaja issi juurde minna, ütleb Miia, et ei taha, sest tahab emmega olla. Muidugi on ta rõõmus seal olles ka, aga pärast ikka ütleb, et igatses mind.
Miia käib kaks korda nädalas iluvõimlemises, kus talle ikka väga meeldib. Minu arvates võiks ta seal veidi rohkem pingutada ja korralikumalt kaasa teha, aga ma väga ei sunni. Las olla ikka rõõm trennis käimisest. Kuigi ega ma tal seal ikka lollitada ka ei lase. Tundub, et Miiale on olulisem asjad kiiresti teha, kui korralikult. Ei tea, kas peaks ta hoopis kergejõustikusse viima ja jooksjaks suunama? :) Eelmisel nädalal sai Miia selgeks ise silla tegemise! Ta on ise selle üle nii rõõmus ja mina olen ka väga väga uhke! Äge on vaadata, kuidas terve aasta trennis käimist hakkab tulemusi andma. Küünalt oskab ka juba peaaegu et täitsa ise teha.
Kord nädalas käib Miia lasteaias kunstiringis. Seal meisterdavad nad igal korral erinevaid asju - joonistavad, kleebivad, voolivad plastiliini jne. Ka seal meeldib Miiale väga ja koduski demonstreerib mulle erinevaid õpitud tehnikaid.
Miia on endiselt suur magaja. Aiapäevadel äratan ta kell 7, magama hakkame sättima õhtul kell 8 ja kell 9 Miia üldiselt alati juba magab. Vabadel päevadel ärkab Miia 8.00-8.30 paiku, vahest lausa 9st, lõunaund magab kolm tundi ja magama läheb ikka kuskil 9-9.30 paiku. Seega ilma lõunauneta ei saa meie majas veel nii pea ja mulle sobib see väga hästi!
Miia suur lemmik on Elsa! Õnneks on ta siiski nii mõistlik laps, et ei nõua mu käest koju kõiki Elsa asju ja üldse igasugune multikategelaste hullus on meist suure kaarega mööda läinud. Tal on küll Elsa kleit ja Elsa pusle ja Elsa raamat ja Lotte pidzaama ja Lotte ja Albert aga mingit asjade nurumist ja nutmist millegi puudumise üle meil pole. Miia räägib mulle aeg-ajalt, et tahab ka laulvat Elsa nukku aga olen talle ikka ilusti öelnud, et see on kallis ja paneme järgmise aasta kinginimekirja. Ja saabki kenasti aru ja ei hakka jonnides nõudma. Selle käitumise üle on mul siiralt hea meel ja ilmselt saan ennast ka natuke kiita, et olen Miiat nii kasvatanud.
Miiale ei meeldi üldse, kui ma teda enda titabeebiks nimetan. Ma küll üritan seletada, et isegi siis, kui ta on 30 ja tal on endal lapsed, on ta ikka minu titabeebi. See aga Miiat ei lohuta ja teda ajab lausa nutma, et julgen teda nii kutsuda :)
Viimasel ajal arvab Miia, et ta saab suureks saades juuksuriks. Mulle meeldis küll arsti variant rohkem, aga ju ta jõuab sinna veel ringiga tagasi.
Miia oskab ise juba lukku kinni panna!
Eesti Vabariigi sünnipäeval käisime koos simest korda kinos. No päris esimest korda see muidugi ei olnud, kui arvestada ka beebikinos käimist kunagi ammu, aga teadlikult käis Miia siiski nüüd esimest korda kinos. Meie elu on nüüd nii mugavaks tehtud, et üle tee kodust on uus ja uhke Apollo kino. Esimeseks kinoelamuseks sai film Hea dinosaurus, mida näitati 3D-na. Meiega tuli kaasa ka sõber Karl emmega. Lastele väga meeldis film ja ka prillid püsisid ilusti terve aja ees. Vahva oli vaadata, kuidas Miia vahepeal üritas filmitegelasi katsuda ka. Kodus Miia pikki filme ei viitsi vaadata, aga kinos istus peaaegu terve aja ilusti oma kohapeal.
Vabariigi aastapäeva eelsel päeval olime planeerinud spa-puhkuse koos Karolini ja lastega Haapsalus. Kuna Karolin sai koleda kõhuviiruse, jäi planeeritud puhkus ära. Miiale aga olin lubanud, et lähme spasse ujuma ja ta ootas väga, nii et läksime siis kahekesi hoopis uut Viimsi Atlantise veeparki uudistama. Sain chillist odavad voucherid samal päeval osta ja sellega saime nii Atlantisesse kui ka Viimsi Spa veekeskusesse. Läksime suhteliselt õhtul ning õnneks oligi rahvast piisavalt hõredalt. Veepargis meeldis mulle esimesena see, et õhk oli seal nii mõnusalt soe. Möllasime seal ringi kolm tundi, kuigi ei käinud mitte üheski torus. Miia on veel pisike ja ta ei tohi nendesse minna ning ausalt öeldes nägid need nii hirmsad välja, et mina ise ka ei taha sealt alla lasta. Ostsin juba uue voucheri ka ära veeparki ja varsti läheme uuesti uudistama.
Õues on aga suur kevad ja meel on nii rõõmus! Saame jälle pikalt peale lasteaeda õues mängida ilma, et varbad külmetama hakkaks :)
Ühel toredal päeval käisime Lotte kohvikus ka ära. Miiale meeldis seal väga Lotte ema Anna. Muudest asjadest ta seal küll ei hoolinud :)
No comments:
Post a Comment