Kevad maal

Nii tore, et lõpuks ometi on ilmad läinud enamvähem kevadiseks ja talvekombet enam selga ei pea panema. Kuna nädalavahetusel lubas väga sooja ilma, siis sõitsime Miiaga juba reede õhtul maale. Pakkisime palju head paremat kaasa ja sõit võis alata. Miial on nüüd uues autos koht tagaistmel ja tundub, et ta on seal palju rahulikumalt, kui ees minu kõrval istudes oli. Kuna sõitsime maale õhtul peale tööd-lasteaeda, siis Miia oli terve tee üleval. Iga natukese aja tagant küsis ta, et kas oleme juba kohal :) No ikka ei ole veel... Autos käib meil nüüd igal sõidul Detektiiv Lotte plaat  ja laulame mõlemad seda kaasa ka. Nii vahvad laulud ja üldsegi nii vahva etendus oli ka. Kodus tahab ka Miia seda etendust DVD pealt iga päev vaadata. Mul pole selle vastu midagi, sest no tõesti nii armas ja vahva etendus.

Maal on juba väga mõnus ja kohe kohe on kõik ka roheline! Miia oli seekord ikka väga tubli abiline. Enamasti maal õues olles nõuab ta hirmsasti tuppa ja hakkab nutma. Ilmselt on see käitumine selline seepärast, et mina ju tahan teha aiatöid ja kuigi üritan teda kaasata, on tal siiski igav nii. Seekord oli aga kõik teisiti :) Olime 10st 19ni õues. Miia muidugi käis vahepeal 2,5 tunniks lõunaunedemaal. Terve aja Miia kas toimetas üksi liivakastis või kiikus või siis oli mulle abiks. Mina riisusin, tema riisus ja kui saime paraja sodihunniku kokku, siis Miia tõstis selle kõik käru peale. Ja nii ikka päris mitmeid kordi. Maasikapeenra rohimisel tahtis ka Miia hirmsasti aidata ja korjas kuivanud maasikalehti omale korvi. Natuke kobestas kühvliga maad ka :) Kui lõket tegime, viskas Miia ilusti prahti lõkkesse. Isegi pühapäevahommikune vihm ei seganud meid ja tegime ka siis õues natuke tööd. Niimoodi on ikka päris lust maal olla :)

Pühapäeval koju sõites läksime jälle läbi Kristi ja Taisto juurest, söötsime seal lambaid, sõime jäätist ning lapsed said mängida.

Miial oli lasteaias eelmisel nädalal arenguvestlus. Õpetajal jagus ainult kiidusõnu! Miia kõne on see, mis kõige rohkem kiitust sai - veel selle õppeaasta alguses ei olnud Miia sõnavaras väga miskit, nüüd aga lobiseb palju ja teab kõiki sõnu :D Ennastki paneb imestama.

Prillidega on Miia väga ilusti ära harjunud ja pole kordagi veel öelnud, et ta ei taha neid! Juulikuus läheme jälle arstile silmi kontrollima ja loodan, et need prillikesed on suureks abiks olnud.

Muidu on Miia ikka jätkuvalt armas ja vahepeal armas põrguline. Viimased nädalad on meil olnud rahulikud ja ma isegi ei ole pidanud Miiaga pahandama. Nalja saab meil palju ja nunnusid hetki on ka palju. Miia on olnud alati väga emmekas (mitte segi ajada memmekaga), aga nüüd tundub, et on veelgi rohkem. Talle meeldib hirmsasti mulle pai teha, mind musitada ja kallistada. Öösiti poeb ta mulle niiiiiii külje alla, et mul tihti polegi ruumi. Viimasel ajal tahab ta öösel minu padja peale ja minu teki alla ka :D