Laululaps

Miia on viimasel ajal kodus väga palju laulma hakanud. Ta teeb seda hommikul ärgates ja õhtul voodis magama jäädes ka. Enamjaolt peab laulmise ajal ka seelik seljas olema ja pärlid kaelas. Sõnad ja viisi mõtleb Miia oma lauludele ise. Sõnad on nii naljakad ja seosetud, et ma lihtsalt vaatan ja naeran. Aga see kõik on ülimalt armas!

Eile käisime Miiaga jalgsi poes. Terve tee poodi näitas ta mulle ette, kuidas ma käima pean ja mis liigutusi veel. Hüppasime, tegime naljakaid liigutusi, käisime naljakalt ja üldse tegime terve tee nalja. See oli nii äge! Mu laps on suureks saamas! Aga vaatamata sellele on ta ikka veel tõeline beebi! Öösiti magab ta minu kaisus, talle meeldib, kui mina teda söödan, ta paneb nalja pärast kodus vahest oma ammusest ajast alles jäänud mähkmed jalga ja heidab mulle siis sülle, nagu titabeebi.

Lasteaia parima sõbrannaga! Koos teevad lollusi ja pättusi ja lahedaid asju ikka ka!

Nõmme Seikluspargis meeldib Miiale väga!

Sügisel ikka vahtranina ka :)