Lago di Garda - puhkus Põhja-Itaalias!

1.päev

Buonasera!

APPPPPI, KUHU MA HULL OMA LAPSEGA KAHEKESI TULIN?
Just sellise lase ütlesin ma kõvasti valja Bergamo lennujaamas autorendis. Inimesed olid ebaviisakad, uldse mitte sõbralikud ja tagatipuks võtsid mu käest autorendi tagatiseks 900€. Ma ütlen ausalt - ei olnud sellega arvestanud :) nutsin oma nutud ära, sain auto kätte, istusin autos ja mõtlesin, kuhu suunas ma nuud sõitma hakkan. Autorent asus kull lennujaamas, aga auto kättesaamiseks viidi meid bussiga kuhugi platsile :D ma ei tea, mis imeteed pidi ma selle koha tagasi minnes jälle üles leian? (kui keegi suudab leida mulle aadressi bergamo airport autorendi platsi kohta, siis saatke smsiga :) ) Ma ei võtnud reisile kaasa gepsi, sest tegelikult arvasin, et saan siin kasutada ka andmesidega mapsi teenust. Aga andmeside pole ollagi kuskil :D õnneks soovitas Triin mulle väga head ilma internetita töötavat gepsi ja oh õnne, see suutis meie asukoha määrata ja sõit sihtkoha poole võis alata. Kui olime ca pool teed läbinud, märkasin, et oi, telefoni aku on tühi :D kohutavalt sõi see teenus mu akut. Aga kuna mul olid ka google mapsi kaardid välja trükitud, jõudsime kohale. Ja jõudsime kohale ilma kiirteid kasutamata! Liiklus Itaalias ei ole üldsegi hull, keegi ei kihuta, terve tee kulgesime ca 50-70 km tunnis ja mulle see sobis! Aga kõik teed on hirmus kitsad :) Dagmar, kui hakkad Lago di Garda poole sõitma, siis pead üle poole teest hoidma Brecsia peale, muid silte pole. Ja peale Brecsiat juba tulevad Lago di garda sildid! Ahjaa, see copilot geps on mul padis ka, aga seal ta ei suuda asukohta tuvastada ja suht kasutu :) Kui keegi teab, milles probleem võib olla, et ipadis GPS signaali pole, kirjutage mulle FBsse :) voib olla ei peagi olema :D location services on küll aktiveeritud :)

Aga kohale jõudsime! Meie esimene peatuspaik on Sirmione. Hotell asub Sirmione vanalinnas, peaaegu täiesti lõpus ja siia ei saa uldse niisama autoga sisse sõita. Ligipääs on ainult erilubadega ja ka siinasuvate hotellide külastajatele. Meie nimi oli ilusti politseil olemas ja saime sisse :) Ohh kui kitsad need tänavad ja kangialused siin on :) ja tänavad on paksult rahvast täis. Sõida siis nende vahel :D aga millega ma hakkama ei saa, eks :)

Meie hotell, Hotel Marconi, on täpselt selline, nagu piltidel! Meie tuba asub kõrvalhoones, on imepisike (see vist Itaalias tavaline) ja kahjuks ei ole siin ka rõdu, aga sellega oli arvestanud. Tuba on siiski väga ilus, puhas ja armas! Selle kõige kaalub üles terass otse Garda kaldal, kus saab päevitada ja ujuda! Kuna eile sadas siin vihma, oli vesi tana suht jahe. Aga väga mõnus värskendav ja imeliselt helesinine, täpselt nagu Karin mulle oli õelnud :) mina käisin ujumas, Miia väga ei tahtnud. Eks ta saab järgmistes kohtades basseinis mõnuleda.

Peale ujumist läksime linna jalutama, et leida natuke midagi süüa ja juua. Miia sai muidugi hirmsuure portsu jäätist. Kuna tegemist on vaga turistidele suunatud piirkonnaga, on kõik kallis. Kaisime ühes vaga mõnusas veini ja oliivõli poes. Ostsin sealt endale pudeli roosat veini ja naudin seda nuud hotellitoas, Miia magab, akna all on mõnus melu :) hotelli töötajad on väga sõbralikud, olen neilt täna igasugu asju juba küsinud. Käisin ka veiniavajat küsimas ja kaasa anti ka veiniklaas :)

Ilm - eile sadas siin vihma ja oli täiesti pilves. Täna Itaaliasse maandudes oli ka tihe pilvkate. Temperatuur on siiski väga kõrge ja siin Sirmiones on terve õhtu ka päikeseline olnud. Ilm on täpselt selline, nagu olema peab :)

Siin ringi käia on mõnus, kohe aru saada, et Euroopa. Keegi ei tüüta Miiat ja ei näpi teda, nagu eelmisel aastal Põhja-Küprosel :) Ilusaid Itaalia mehi pole veel kohanud, siin linnas ainult turistid :) Venelased juba lärmasid ja sakslasi on ka palju. Üldiselt on see koht, kuhu tulla veetma romantilist puhkust kallimaga :) imeline paik!

Homme plaanime hommiku veeta ujudes ja päikest võttes, peale lõunat tahaks minna Sealife Aquariumi, mis asub siit 30 km kaugusel.

Miiast ka, tema blogi ju :) Mul on küll maailma parim ja tublim laps! Kui hästi ta pidas kogu selle seikluse vastu! Magas lennukis ainult 45 min ja siiski oli tubli! Istus autos tagaistmel ja oli emmele väga hea laps! Chill :)

2.päev

Sirmione viimane päev.

Hommikusööki nautisime avatud terassil, vaatega garda järvele. Imeline. Söök muidugi suurem asi ei ole, või noh, sada erinevat magusat kooki/saiakest, kolm erinevat sinki ja mõned juustud :D kohvi see eest aga on väga hea ja ise saab endale pressida ka värsket apelsinimahla! Kus on pudru, omlett, vorstikesed? :D Miia muidugi ei söö jälle midagi. Mahla jõi küll mitu klaasi ja asi seegi, ikkagi värske ja hea! Peale hommikusööki jalutasime natuke vanalinnas ja peesitasime oma hotelli terassil. Vesi oli täna veel külmem, aga ikkagi väga mõnus siinse palavuse käes.
Kummaline on see, et Miia on kogu aeg hästi vAsinud olekuga, aga magama minna uldse ei taha. Lõunaunne sain ta läbi raskuste ja magasime vaid 1,5 tundi. Terve selle aja kolistas meie korrusel toateenija, huh. Aga magatud saime. Peale lõunaund läksime Sealife Aquariumi. Hotellist saime ka sooduskupongi (y). Ilm oli vahepeal päris hulluks ja kuumaks läinud, nii et oligi sees mõnus olla. Akvaarium oli väiksem, kui ma arvasin, aga siiski päris lahe. Ainuke miinus oli see, et seal oli jube kõva muusika. Miia isegi natuke vaatas kalu, aga rohkem meeldis talle mänguväljak, sest lõpuks ometi sai kiikuda! Akvaariumis olid ka haid, aga sellised pisikesed ja nunnud :)

Tagasiteel koju (sõitsin juba täiesti ilma gepsita) käisime läbi ka poest, sest kõhud olid hirmus tühjad. Sirmionesse jõudes läksime ka välja sööma. Miia võttis kaks ampsu ravioolisid ja isegi selle peale öökis. Ma ei tea, millest see laps elab :( õhtul monulesime veel hotelli terassil ja tulemegi tuppa magama. Miia on vaimustuses bideest :D ma küll rääkisin, et seal onud ja tädid pesevad pepusid, sai aru ka, aga ikka tahab seal ennast pesta :D tegelikult oli see päris naljakas.

Homme suundume peale hommikusööki Parco Viva Natura'sse, ehk avatud loomaaeda. Peale seda võtame suuna põhjapoole ja meie järgmine sihtkoht kaheks päevaks on Riva del Garda. Seal on hotellis ka bassein, nii et loodetavasti Miial on rohkem nalja!

Autojamad vist peavad mu reisi ära rikkuma :( täna avastasin, et parempoolsel tagumisel uksel ja tiival on hull mõlk, nagu keegi oleks sisse sõitnud. Arvasin, et äkki tõesti siin hotelli parklas. Uurisin auto dokumente ja seal kirjas ka , et nendes kohtades mõlgid, aga ei teagi nuud, kas ikka olid enne. Arusaamatu, kuidas ma ei märganud, käisin küll tiiru ümber auto ja tegin igast kriimust pildi, aga sellest mitte :( Ohh, ma nii loodan, et see oli enne :( igatahes rikub see autoasi mul tuju väga ära, aga katsun ikkagi mitte sellelel mõelda ja reisi nautida. Eks pärast tegelen sellega.


3.päev

Sihtkoht Riva del Garda

Hommik algas vihmaselt, aga siiski soojalt. Sõime kõhud täis, pakkisime asjad ja suundusime Parco Viva Natura zooparki. Sõit sinna oli lühike, aga Miia suutis ikkagi magama jääda. Sain jällegi hotelli sooduskupongi kasutada, seega, kes te sinna teel olete, siis küsige kindlasti oma hotellidest, kas neil on soodukuponge :) Ilm oli zoopargi külastuseks ideaalne - päike ei paistnud ja loomad olid kõik ilusasti väljas. Pargi külastus algas safaripargi külastusega - see läbitakse kas oma autoga voi siis renditud safariautoga. See oli tõesti äge elamus! Kohe parki sisse sõites ootasid meid kaelkirjakud! Uskumatu :) koik loomad liiguvad pargis vabalt ringi ja jalutavad ka autode vahel. Nad on nendega vaga harjunud. Me nautisime ikka taiega seda parki ja peatusime päris palju - vAlja minna muidugi autost ei tohi. Leopardid olid natuke eraldatud teistest loomadest, sest muidu nad pistaks ju kõik nahka. Sinna pääsemiseks oli suur raudaiaga vAhetunnel, kus autosid siis natuke aega kinni hoiti. Päris kõhedaks tegi. Leopardide alale sisse jõudes jalutas meile tee peal kohe vastu leopard! Täpselt meie auto eest, nii et pidin ikka kinni pidama, et ta saaks ümber auto käia :) oli teine väga näljase näoga :) valja minnes oli samuti suur raudaiaga värav ja värava taga oli autoga valves pargi töötaja. Peale safarit läksime jalutades loomaaeda, mis oli väga suur ja vaga roheline. Loomad on üldiselt samad, mis Tallinna loomaaias, lihtsalt rohelust on rohkem.

Edasi võtsime suuna Riva del Garda peale, mis on täiesti põhjapoolne järve ots. Või noh, ma arvasin, et võtsime suuna :) kuna gepsu ei kasutanud ja pargist ära sõites ka korralikke silte miskipärast polnud, sattusin lõpuks kruusateedele ja olin järsku viinamarja istanduste vahel. Jõudsin ühe majani ja viinamarjapõllu ääres tegi tööd üks ilus Itaalia mees :) esimene ilus, keda siin reisil kohtasin. Ohh, pikkkkk, tõmmu, higine :D kahjuks ei osanud ta mitte sõnagi inglise keelt ja ma ei saanudki temalt küsida, kas ta mind mõisaprouaks võtaks :) juhatas meile siiski õige suuna kätte ja asusime edasi teele. Ilma gepsita seiklemise eelis ongi see, et jõuab põnevatesse kohtadesse. Rivasse jõudmiseks valisin muidugi järveäärse tee, mitte kiirtee. Valik oli väga õige! Keskmine kiirus oli küll maks 50km/H, aga seda rohkem sai seda imelist loodust nautida. Miia jäi autos kohe magama ja magas kaks tundi. Just niipalju võttis aega ca 80km läbimine :) peaaegu enamus teest sadas vihma, järv oli väga helesinine, mäed oli pilvedes! Ilusamat vaatepilti ei oskakski tahta! Rivasse kohale jõudes seiklemise veel linnavahel, enne kui oma hotelli üles leidsime. Võrreldes Sirmione hotelliga, on see hotell ikka kehva, aga siiski vastab ootustele :) saime toa vaatega maja taha, ilma rõduta. Lasin ennast siiski ümber tõsta vaatega maja ette ja suure rõduga. See tuba on küll lärmakam, aga loodetavasti meie ööund see ei häiri. Siin hotellis on üheinimese toas pisike voodi ja seetõttu saab Miia tana magada eraldi reisivoodis. Magama jäi ta sinna ilusti, eks näis, kas tahab öösel ikkagi minu kaissu tulla.

Kui saime toa kätte, läksime kesklinna, et süüa ja järvevaadet nautida. Hotellist kesklinna on päris pikk ma, ca 15 min kõndida, aga siinse hotelli eelis on see, et tagahoovis on vaga korralik ja mõnus bassein. Miia leidis kohe ka suure mänguväljaku ja sai jällegi kiikuda ja teiste lastega natuke suhelda. Naha on, et ta tunneb teistest lastest väga puudust. Sõime täiesti rannas asuvas restoranis ja söök oli väga maitsev, hinnad on siin ka oluliselt soodsamad, kui Sirmiones.

Ahjaa, eile mänguväljaku ääres oli hekk, mis lõhnas nii hästi, uurisin lähemalt ja avastasin, et see oli loorberi hekk :) vot siis :)

Homme on loodetavasti selge hommik, sest tahaks vaga minna Mount Baldo tippu.

See põhjapoolne osa järvest on ikka niiiii ilus! Mäed ja vesi on ikka täiega minu teema! Ma lihtsalt vaatan neid mägesid siiani rödul suu ammuli :D siinkandis tahaks veel käia Lago di Tenno ääres. Old Pongale Road on ka selge ilmaga vaga väärt ettevõtmine, aga kardan, et Miiaga on see liiga raske katsumus ette võtta.

Puhkus nii väikese lapsega, nagu Miia ei ole muidugi puhkus :) lihtsam oleks temaga paketireis teha, aga siis ei saaks koike seda ilu näha. Mingit toidu ja veini nautimist siin mul pole, Miia lihtsalt paneb jooksu tagasi vaatamata :) nii ma siis peangi kiirelt sööma ja meelitama teda kuidagi istuma. Süüa tema ju ei taha, tana siiski sõi päris mitu ampsu spagette, mis olid lihtsalt ülihead ja mida oleks tahtnud kohe pikalt nautida :) aga küll tulevad ka need reisid, kus saab juba rohkem olla ja nautida! Ilma Miiata siinolemist ma ette ei kujutaks!

4.päev

Mount Baldo!

Miia magaski terve eilse öö oma voodis. Kella kuue ajal hakkas juba nihverdama, aga siiski saime kella 7ni magatud. Tegelikult oli hea, et ta nii vara ärkas, sest ilm oli peaaegu pilvedeta ja see tähendas ainult üht - vötsime plaani Mount Baldo külastamise. Jõudsime cabelcar stationisse kell 9 ja see oli ka tagumine aeg. Peale meid hakkas juba pikk pikk järjekord tekkima. Meie aga saime parkida täpselt väljumiskoha maja alla parklasse ja tõstukit ootasime vaid mõned minutid. Seega Dagmar, olge kohal 8.30 :) btw kui enne 8.30 pileti ostad, on soodsam :) paris tippu viib kaks erinevat tõstukit, kes päris üles ei taha, saavad vahepeal vaadet nautida ja jalutada. Mount Baldole viib väga suur cabelcar, kuhu mahub ca 80 inimest. Ülemise otsa tõstuk teeb sõidu ajal ka 360 kraadi ringi, nii et koik saavad nautida vaadet iga nurga pealt. Üles jõudes tabas meid pisike külmus :D kartsin, et seal ongi külm ja meil polnud üldse riideid kaasas, aga õnneks laks kohe ikkagi soojaks. Miial oli tipus vaga paha tuju, ma arvan, et ta kartis seda kõrgust. Tahtis kogu aeg kärus olla, aga Käru lükata on seal paras katsumus. Jätsingi poolel teel Käru keset mäge ja tassisin Miiat süles edasi. Vaated olid lihtsalt üle mõistuse ägedad! Järv mägede vahel, rohelised mäed, pisikesed teed ja iga mäe tagant piilumas omakorda uus mägi! Tegin iga nurga pealt pilti, aga piltidel ei anna kuidagi edasi seda ilu. Soovitus Dagmarile - võtke toidud ja joogid kaasa ja veetke seal terve päev! Matkake, vedelege, sööge ja vaadake, kuidas hulljulged langevarjudega sealt alla lendavad. Neid ikka oli väga palju! Meie veetsime seal kokku umbes kolm tundi ja terve selle aja kõndisime. Kindlasti peab valima enamvähem selge päeva! Alla jõudsime ca kell 12 ja ülessoovijate järjekord oli nii meeletult pikk.

Tagasiteel koju jäi Miia autos magama (sõidul sinna samuti :D ). Üldse on siin nii, et kui autosse saab, kohe magab. Suutsin ta hotelli jõudes ikka edasi magama panna ja tegi oma vajaliku une ära. Peale und sõime natuke toas ja läksime basseini äärde. Ilm oli siin täna kuum, aga vesi basseinis külm, sest siin ei ole soojendusega bassein. Natuke hullasime ja läksime edasi alla kesklinna kiikuma ja sööma :) Miia ei ole siin oldud päevade jooksul peaaegu midagi söönud, tana siis isegi sõi natuke lasanjet, mis oli imehea. Võtsin koju kaasa veel ka pitsa ja Miia isegi sõi mitu tükki seda ära :) mänguväljakul aga juhtus Miial õnnetus, hüppas veel päris suure hooga kiigelt maha ja kukkus ninali. Verd tuli vaga väga palju ja minul olid ka pisarad valla. Aga õnneks miskit hullu ei juhtunud.

Ma olen juba taitsa väsinud sellest ringitormamisest siin :) iga paev oleme kuskil käinud ja siin Rivas on alla linna ka pikk maa, see väsitab ka :) homme suundume Tignalesse, mis on üks pisike külake mägedes vaatega järvele. Kavatsen seal kolm päeva päikest võtta ja basseini ääres vedeleda :) eks näis, kas õnnestub ka. Kuigi homme tahaks ikkagi hommikul minna ka Lago di Tenno äärde, aga eks näis :)


5.päev

Ärkasime vihmasajus. Paduvihma sajus. Sõime natuke hommikusööki (tahaks korraliku putru või jogurtit, ära tüütab juba see magus toit), viisime asjad autosse, maksime arve ja chillisime tunnikese veel hotellitoas. Jube igav oli ja koduigatsus tuli peale. Lago di Tenno plaan jäi ära, sest sellise paduvihmaga pole õues miskit teha. Võtsime hoopis suuna uue sihtkoha poole - Tignale. Rivast Tignalesse on ca 30 km, tee kulges mööda ranna äärt, ühel pool kõrgumas järsk kalju, teisel pool järv. Pool teest kulges läbi tunnelite. Tee oli väga kitsas ja paduvihm ei teinud sõitu just kergemaks :) viimane viis kilomeetrit teest suundus üles mägedesse. Õnneks oli nähtavus alla suhteliselt halb, sest muidu ma poleks ilmselt julgenud üldse seda teed sõita :) tee oli järsk, kitsas ja kuristiku serval. Poolel teel oli ka üks auto avarii teinud ja erilist kindlust see ei lisanud. Õnneks Miia jällegi magas, nagu siin kõikidel autosõitudel olenemata kellaajast. Aga jõudsime kohale sihtpunkti!

Meie hotell asub pisikeses külakeses nimega Piovere. Hotell on väga ilus ja puhas, tuba väga suur, rõdu veel suurem. Rõdult avaneb vaade mägedele ja järvele. Kui olime asjad tuppa toonud, lakkas ka vihmasadu ja läksime külakest avastama. Lihtsalt uskumatu koht! Imeilus, pisikesed kitsad tänavad, koik inimesed teretavad. Tegime külade tiiru peale ja läksime ainsasse kohvikusse jäätist sööma ja kohvi jooma. Esimest korda Itaalias oleku aja jooksul tulid inimesed meiega juttu rääkima :) Miia sai kohviku omanikult ka pulgakommi - esimese elus :)

Peale pisikest seiklust tulime tuppa magama ja Miia magas lõpuks ka korraliku lõunaune - 3 tundi.

Õhtusöögi ajaks läksime hotelli restorani, mis asub ca 50m hotellist ülevalpool. Kuigi maa oli lühike, pidin teel korra peatuma, sest tee sinna on ülijärsk. Olime restoranis esimesed, sest siin külakeses süüakse õhtust kell 7. Tasapisi hakkas ka teisi inimesi tulema ja Miia võlus/tüütas neid kõiki. Tänu sellele sain aga mina esimest korda siinolles õhtusööki nautida ja istusin restoranis lõpuks üle kolme tunni!

Homseks lubab ilusat ilma ja tahame selle päeva veeta basseini ääres. Õhtusöögi ajaks lähme Salosse, mis asub siit ca 30km kaugusel ja saame kokku minu klassiõega, kes on siin juba kohalik :) natuke kardan sõitu, aga usun, et saan hakkama :) tagasitulek jääb ilmselt pimeda peale ja see hirmutab küll.

6.päev

Hommik oli vahelduva pilvisusega, päeva peale lubas ilmateade sooja rannailma, aga seda ei tulnud. Saime küll basseini ääres päevitusriietega olla, aga vesi oli ujumiseks liiga külm. Veetsime hommikupoolikul aega ka pisikesel mänguväljakul ja käisime söömas. Miial on siin reisil praeguseks juba väga igav. Ta tahaks mängida ja teiste lastega ringi joosta või basseinis ujuda, aga seda siin teha ei saa. Mul on temast väga kahju. Selle tõttu on ta ka väga jonnine ja kõik ajab nutma. Päris palju veedab ta aega ka ipadis, aga ma ei keela ka, sest muud teha nagunii polegi.

Peale lõunaund võtsime ette tee Salosse, et saada kokku Gerli perega. Kartsin väga sinna sõitu, aga kuna ilm oli ilus, siis ei olnudki hull. Küll aga võttis 19km läbimine aega natuke üle tunni :) Salo on väga ilus linn! Ilm oli samuti läinud juba selleks ajaks väga kuumaks, nii et oli mönus jalutada. Esimese asjana läksime muidugi mänguväljakule ja Miia sai natuke kiikuda ja liugu lasta. Salo rannaäärne promenaad on võrratult kaunis! Ilusaim siiani. Käisime ka Gerli perega koos õhtustamas ja jäätist sõömas. Jäätis on siin väga popp ja väga hea, gelateriasid on pea iga nurga peal.

Sõit koju oli pimedas ja see oli küll väga oudne, eriti viimane 5km üles mäkke. Üldse ei tahaks enam seda teed ette võtta, aga homme tahaks minna veel natuke ülespoole, kus asuvad pisikesed armsad linnad.

Tänane päev oli väsitav, kuigi suurt midagi me ei teinud. Koduigatsus on täna jälle peal, loodan nii väga, et järgmisel kahel päeval on ilm nii ilus, et saaksime basseini ääres lõbusalt aega veeta! Kardan väga seda päeva, kui auto pean tagastama. Loodan, et kõik ikka laheneb ilusti.

7.päev

Hommik oli vahelduva pilvisusega. Läksime Miiaga külakesse, et jäätist süüa. Ühel pisikesel tänaval olid koos vist kõik küla lapsed ja Miiagi läks nende juurde.

Ilm oli vahepeal juba päris kuumaks läinud ja läksime basseini äärde. Miia muidugi ei saanud ilma pulgakommita ja kuna puhkusel on koik lubatud, siis selle ta ka sai. Ilm oli kuum, vesi aga ikka veel päris külm. Mina käisin päris mitu korda ujumas, mõnusalt jahutas ja välja tulles polnud isegi rätikut vaja, sest päike kohe soojendas. Miia vette ei tahtnud, vaid peesitas päikese käes :)

Peale lõunaund sadas vihma. Õnneks mitte kauaks ja natuke aega peale ärkamist sain mina minna kuuma päikese kätte rõdule päikest võtma ja raamatut lugema (7. päev alles sain raamatu lahti). Miia veetis jälle aega juutuubis, kodus tuleb suurem võõrutus.

Õhtusööki läksime sööma kohalikku restorani. Miia jooksis jälle ringi ja mina sain rahulikult mönel tunnid veini nautida :) väikese koha rõõmud.

Õhtu oli väga kuum ja mõnus, aga hetkel sajab õues rahet :) Juba tükk aega välgutas mägedes päris korralikult ja nüüd see torm siis siia ka jõudis :)

Tuju ja olemine oli meil täna väga mõnus!


8.päev

Hommik on pilvine, aga soe. Sööme kõhud täis, pakin seljakoti vajalike asjadega ja suundume külakesse Miiale pulgakommi ja meile mõlemale vett ostma :) Sealt edasi võtame ette pisikese matka ülespoole, et läbi metsa minna natuke eemal asuvat koske vaatama. Kuna öö oli väga vihmane, on metsatee lõpp libe ja muidugi väga kitsas. Koses on väga palju vett ja mürin kostab kaugele. Tee läheb järjest kitsamaks, järsak minust meeter eemal on juba väga hirmuäratav. Olen plätudega ja pean Miiat ka süles kandma. Tee jõuab pisikese sillakeseni, kosk tundub olevat juba väga väga lähedal, aga minu hirm on juba nii suur, et otsustan edasi mitte minna :) Kardan siiski kõrgust natuke liiga palju ja jalanõud ning raske ja kallis kandam ei luba edasi liikuda. Mis siis ikka, matk oli siiski ilus ja mõnus. Jõuame tagasi külakesse, teeme kõrgustes pilte ja mängime natuke kohalikul mänguväljakul. On käes lõunaune aeg.

Ärgates sajab jälle :( Siin külakeses on väga ilus, aga nii kahju, et ei ole kuumi basseiniilmu, sest siis oleks meil mõlemil palju lõbusam. Ootame, et kell saaks 7, kui avatakse kohalik restoran. Lähme sööma, sööme kõhud täis, joon veini, Miia sööb jäätist. Meie viimane õhtu Pioveres! Homme algab pikk tee koju :)

9.päev

Ikka sajab... Asjad on pakitud, kõhud täis. Ongi vist parem, et on vihmane, sest nii on kergem sõita, kui kuumava päikesega. Loodan, et sellise ilmaga on ka ummikud väiksemad. Pakime asjad autosse ja kell 10 asume teele.

Esimeses tunnelis on kohe pisike toppamine. Mingi vanapapi minu taga otsustab, et võiks minust mööda sõita (!!!!). Kuhu?!? Minust möödudes müksab ta oma autoga minu auto vastu. Olen täiesti endast väljas, seisma ei saa ka jääda, et vaadata, mis juhtus. Sõidan papile järgi ja teen sõidu pealt auto numbrimärgist pilti. Esimesse bensiinijaama keerab papi sisse, keeran järgi :D Nagu Ameerika märul. Lähen vaatan autot, huh, õnneks kõik korras. Papi tuleb minu juurde ja seletab itaalia keeles, et läks peegliga vastu. Vedas!

Möödunud on 1.5 tundi, oleme sõitnud 15 km :) Ummikutest pääsu ei ole. Rannaäärne tee on väga ilus, aga pidevalt umbes. Lõpuks pääseme sealt kiiremate teede peale ja Miia jääb magama. Kogu retk lennujaama (80km) võtab aega 4.5 tundi. Ekslen natuke ka lennujaama lähistel, et leida üles õige koht, kuhu auto tagastada. Sõitsin sihtkohta ilma gepsuta, vaid kahel korral panin korraks tööle, et kontrollida asukohta.

Olen terve reisi muretsenud auto tagastamise pärast ja tagatiival ja uksel oleva mõlgi pärast. Annan auto võtmed üle, endal hing väriseb sees. Onu istub autosse, kontrollib, kas paak on täis, kirjutab dokumentidele OK ja tehtud! Huh! Loodetavasti nüüd tagastatakse ilusti raha ka.

Lennujaamast istume bussi peale ja suundume Bergamo Citta Altasse, ehk Bergamo vanalinna, kus asub meie viimane peatuspaik. Bussis kohtan esimesi eestlasi siin reisil. Nad väljuvad meiega samas peatuses ja aitavad Miial bussist väljuda :) Peatusest hotellini on ca 500m. Hotell asub vanalinnas kitsal tänaval. Olen üllatunud, piltidel oli väga vinge koht ja on seda ka päriselus. Nii eriline! Meie tuba asub korrusel, kus on veel vaid hommikusöögi ruum, nii et terve korrus meie päralt. Paneme asjad ära ja lähme kohe linnapeale, et süüa gelatot ja pastat. Jalutame ringi, imeline koht! Sööme veel jäätist ja võtame reisist viimast! Ilm on superluks!

Hommikul on äratus kell 4, aga ärkan pool tundi enne kella. Söön, joon kohvi, pakin asjad. Kell 5 on start lennujaama poole. Hotelli omanik viib meid 20 EURi eest ära :) Üleval korrusel on samuti madin ja on kuulda eesti keelt!

Arrivederci Italia!

Lõppsõna :)

Põhja-Itaalia on imeline paik! Loodus on lopsakas ja roheline, mäed on rohelised ja suured. Söögid on väga head, vein mekib hästi! See on koht, kuhu tahan kindlasti tagasi tulla!

Jäin reisiga väga rahule, vaatamata viimaste päevade kehvematele ilmadele. Miial oli muidugi selle reisil lõpupoole igav. Hotellide valikuga jäin ülimalt rahule. Hea hinnaga nii head peatuspaigad. Auto sõit oli samuti lihtne, kuid esimesel päeval väga hirmutav. Tegelikult on kõik lihtne ja loogiline, liiklus aeglane. Ilma kohta ütlesid kohalikud, et neil ei ole kunagi nii külma juulikuud olnud :)

Miia oli jällegi väga tubli reisisell. Lennusõidud talle meeldivad, autosõitudega saab ka väga ilusti hakkama. Kui siin oleks olnud teisi lapsi ja rohkem mänguväljakuid ja basseinipäevi, oleks tal ka lõbusam olnud. Kuna reisisime Ryanairiga ja pidin üksi kogu pagasit tassima, siis ei saanud talle ka mänguasju kaasa võtta.

Tore on kodus tagasi olla, aga lendaksin täna kohe sinna tagasi, kui saaks :)