Midagi uut

Miial on jalle uusi oskusi juurde tulnud.

Jõuluvana tõi Miiale vahva haamri, mille teises otsas on vile. Ma muudkui õpetasin teda vilet puhuma ning lõpuks siis ca nädal tagasi saigi Miia asjale pihta. Nüüd siis muudkui käib vile näpus ja vilistab.

Kunagi ammu üritasin ma Miiale õpetada kõrrega joomist, aga ei tulnud üldse välja. Mitu kuud ma isegi ei proovinud, aga paar päeva tagasi mõtlesin, et proovin ja umbes teisel korral tuligi Miial see välja.

Kui Miia on õhtul oma piimapudeli tühjaks joonud, haarab ta selle oma kätte, ronib ruttu sülest maha, ütleb aitäh ja jookseb pudeliga kööki kraanikausi juurde :) Kuna kraanikauss on veel natuke kõrgel tema jaoks, siis alati ei õnnestu tal pudelit sinna sisse poetada, ent sel juhul emme aitab.

Kõige vingem uus oskus aga on jorupilljonn :) Seda oskab Miia nuud igast asendist ja igal ajal. Ja milline nägu tal selle koige juures veel ees on! Jonnimine on minu jaoks päris väsitav ning ega ma ei saa ka aru, miks ta seda teeb. Kuna tal on suus hetkel 11 hammast ja 12. on oma peakese ka välja pistnud, siis voib ka olla, et ülejäänud kaheksa hammast ehk tulevad. Kohati tundub, et jonn on ka igavusest, sest kui käime külas, siis voin rahus mitu tundi istuda. No loodame, et päris nii hulluks asi ei lähe, et ennast põrandale hakkaks viskama ja rullima :)))