Viljandit külastamas

Viljandis elab meie armas Kristiina, kelle juures on alati väga tore külas käia. Seekord otsustasime lausa pikemaks jääda. Kui esialgu oli plaan jääda üheks ööks, siis oli raske ära tulla ja jäime veel teiseks ööks ka :) Viljandisse otsustasin minna rongiga, sest nii ei pea ise autoroolis istuma. Rongiajad on küll nädala sees väga nõmedad, aga saime ikka hakkama. Seekord ei võtnud ma kaasa käru, vaid käisin ainult Bondoga. Käruga on väga raske koos lapsega saada rongile ja rongilt maha ja kuna seekord ei olnud kedagi appi ka kutsuda, siis läksin kindla peale välja :)

Minnes oli rongis väga väga palav ja see on ka näost näha

Viljandisse jõudsime esmaspäeva õhtul, seadsime sammud kesklinna poole ja poolel teel kohtusime ka Kristiinaga. Käisime poes, ostsime head-paremat ja jalutasime läbi õhtuse linna Kristiina koju. Miia sai natuke ringi tuuseldada, sõi kõhu täis ja läks magama. Meie aga istusime mõnusalt ja jutustasime. Järgmisel päeval läksime kõik koos ka linnapeale. Uku keskuses kohtusime ka Kristeliga :) Miia oli nii tublilt Bondos ja  uudistas ringi. Lõunatama läksime Kultuurimajas asuvasse mõnusasse kohvikusse Harmoonia. Nii lahe, et Viljandis nüüd ka juba päris toredaid kohvikuid on. Miia istus söögitoolis ja näris märjaks ühe menüü. Palun vabandust, aga see oli ainuke asi, mis teda tegevuses hoidis. Kohalik kartulipudru ja lihapallid maitsesid nii mulle kui ka Miiale :) Kõhud täis, läksime kõik koju magama. Küll oli mõnus.

Kohvikus toitu valimas

Selline vaade avaneb Kristiina kodust, miljonivaade eks :)

Õhtul pidi Kristiina korraks jazzklubisse olukorda kontrollima minema ja mina lugesin hea siidripokaali kõrval selle ajaga läbi Tõnis Mäe elulooraamatu :)

Järgmisel päeval olime lõunani Miiaga kodus kahekesi. Tegevust meil jagus. Tegime valmis ilusa lõunasöögi ja vedelesime niisama :) Kuna ilm oli väga udune, siis õue me ei viitsinud minna ja ka rongi peale läksime seekord taksoga.

Krissu ja Miia :)

Lõunauni

Kana-karri pasta

Rongisõidud pidas Miia päris hästi vastu, kuigi ta viimasel nädalal on päris pahas tujus koguaeg. Undab ja nutab päris palju. Ei teagi, millest see on. Ülemistest igemetest punnitavad neli hammast küll peaaegu välja aga katsuda ta mul neid laseb ja söömist ka ei sega. Aga võibolla siiski on hambahäda. Igatahes võiks see aeg juba ruttu läbi saada, sest päris väsitav on. Rongis ta muudkui naeratas kaasreisijatele ja sirutas käe nende poole. Ja muidugi kõik onud-tädid naeratasid talle vastu ka :) Minnes istusid meie vastas ühed noored ja Miia muudku tahtis noormehe nägu katsuda.

Miia uudistab kõrvalpingil istuvat koerakest

Raamat on ka põnev :)

Magus tudu

Miia on viimaste päevadega hästi palju uusi asju hakanud tegema. Ta plaksutab käsi ilusti, tantsib, teab, kus ta naba on ja teab, kus emme naba on, teeb natuke tadaa, musitab ja kallistab hästi palju, raputab pead, kui EI öelda, jonnib, kui ei saa kätte soovitud asju. Peitusemäng on ka väga populaarne ja väga naljakas :) Sõnu ta veel ei ütle (vahest aitäh ja emme ikka tulevad läbi häda) ja samme ka ei tee. Ja juuksed on paari nädalaga hästi pikaks tal kasvanud ja lokki läinud :) Nii armas. Magab ta nüüd kõik ööd oma voodis, viimased ööd kella kuue paiku tahab küll minu juurde ja siis magame 8ni. Päeval teeb kaks und - kl 10 ca 45 minutit ja kl 14 ca 2,5 tundi (juhul, kui temaga koos magan).