Vahepeal oleme palju teinud ja palju näinud! Käime endiselt igal hommikul Lastehaiglas ujumas, homme tegelikult viimast korda. Seejärel lähme füsiosse Juta juurde, kes otsustab, mis edasi. Aga ilmselt ei saa midagi edasi, sest peaaegu 11-kuune Miia käputab väga hoogsalt, küljele istuma läheb ilusti, otse istuma on läinud paar korda, viimased päevad ajab ennast igale poole ka püsti ja ma enam kätt ette ei pane :) Seega tubli laps!
Sel nädalal käisime hambaarstil. Olen seal varemgi koos Miiaga käinud mitmeid kordi ja ta on rahulikult turvahällis olnud ja uudistanud. Seekord oli aga kõik teistmoodi, sest lisaks tolmuimeja kartusele kardab Miia nüüd ka hambapuuri heli. Pidin ta endale toolis olles kõhule võtma ja seal ta siis nuuksus ja värises. Lõpuks õnneks juba uudistas silmanurgast assistenti ka :) Ei oska isegi arvata, kust tal need kartused on tulnud ja loodan, et see on mööduv nähtus! Triin vaatas Miia olematuid hambaid ka ja hambad on küll olemas kuskil igeme sees, aga ilmselt 1.sünnipäevaks on Miia endiselt hambutu!
Mõned päevad tagasi käis meil ka hoidjakandidaat ja meile ta meeldis ja vist meie talle ka :) Igatahes on nüüd Miial ka hoidja ja esimese proovipäeva (st proovitunnid) teeme septembri teises pooles. See annab mulle vabadust natuke rohkem :)
Ükspäev käisime Liisi ja Nora juures mängimas...
No comments:
Post a Comment