Laupäevaks kutsus Kristi meid Nuia, kus olid Karksi ordulinnuse päevad. Käisime Nuias tema vanemate juures ka täpselt aasta tagasi ja veetsime seal väga mõnusa nädalase puhkuse. Seekord oli siis kõik teisiti, sest Miia Mari oli kõhust väljaspool :) Veetsime enamuse päevast ikkagi koduhoovis ja natuke piilusime linnusesse ka. Ilm oli nii meeletult palav ja lämbe, et Miia Mari oli kärus täiesti läbimärg, kuigi tal oli seljas vaid imeõhuke kleit. Autoga sõitmine oli ka paras katsumus, sest turvatool ajab lapsed väga higistama. Miia Maril voolas higi niredena ja juuksed olid ka kogu aeg märjad. Väga ohtlik, aga õnneks tuuleke liiga ei teinud! Õhtuks sõitsime jälle taadu juurde.
Seekord käisin Miia Mariga saunas nii, et panin ta istuma suurde pesukaussi. Oi, kuidas talle see meeldis! Sai veega pritsida ja nalja oli palju! Ma juba ootan, et ta hakkaks ise istuma, siis muutuvad vanniskäigud ja saunaskäigud palju lihtsamaks minu jaoks ja palju lõbusamaks Miia Mari jaoks.
Taadu meeldib Miia Marile küll väga! Ta muudkui vaatas teda ja kogu aeg roomas sinna, kus taadu oli. Isegi tooli alt roomas läbi väga nobedalt! Ja taadu jalad pakkusid muidugi talle ka huvi! Üldse saavad nad omavahel hästi hakkama. Seekord läksin juba täiesti muretult üksinda sauna ja sain rahuliku südamega leilitada :)
Kuna olime endiselt tuulerõugete ootel, siis jälgisin pidevalt Miia Mari seisukorda. Laupäeval oli tal laubale tekkinud kahtlane punn, kuid pidasin seda üksikut punni siiski vaid sääsehammustuseks (ps, Kristi oli meie ohust ja võimalikust nakkusohtlikkusest teadlik :)) Pühapäeva lõunaks aga oli punne tekkinud veel kaks! Kuna ma pole enne tuulerõugete punne näinud ja arvasin, et neid peaks ikkagi kohe palju tulema, siis olin endiselt kahtleval seisukohal, ent otsustasin kiirelt linna tagasi tulla. Maal ei olnud mul kaasas mingeid ravivahendeid. Palavikku Miia Maril pole veel olnud, samas oli ta terve laupäeva ülekuumenenud ja võis vabalt ka palavik olla minu teadmata. Hetkel on igatahes selge, et need ongi tuulerõuged. Loodame, et mööduvad kergelt ja valutult, kuid siiski nii, et Miia Mari saaks immuunsuse.
Sel nädalal pidime hakkama käima taaskord raviujumises, kahjuks nüüd see jääb ära. Ilmselt ei saa me minna ka reedel ortopeedile jalgu näitama. Õues me ikkagi oleme natuke käinud, tean, et ei tohiks, aga no ma olen sunnitud ikkagi poes käima ja hoian eemale kohtadest, kus lapsed on. Ja vast värske õhk teeb ka head!
Homme saab Miia Mari juba 9.kuuseks! Seekord oli meil esimest korda selline sünnipäevapidu, kui meil käisid ka mõned külalised ;) Nii et küünalde puhumine toimus päev varem! Miia sai kingituseks vahva värvilise nagi! Nüüd oleks vaja, et keegi osavnäpp selle üles ka paneks :) Ja emme sai mureleid, maasikamoosi ja kohupiima!!! Ahjaa, Miia sai täitsa esimest korda ka ise oma sünnipäevakooki häääästi pisike ampsu :) Sellised need külaskäivad tädid on, kohe hakkavad lapsele head ja paremat andma :)))) Koogiks oli seekord maasikatega toorjuustu-kohupiima-vahukoore kook! Niiiiiii hea tuli jälle!
Mul on tõeliselt hea meel, et mul on au olla nii vahva plikatirtsu emme!!! Juba 9 kuud on ta mulle nii palju rõõmu valmistanud ja armastus tema vastu kasvab tõesti iga päevaga! Süda tahab lausa uhkusest lõhki minna :) Tegelikult on täiesti võimatu kirjeldada seda tunnet, mis sind valdab oma last vaadates! Ja tundub endiselt täiesti uskumatu, et ta on minu sees kasvanud pisikesest täpist selliseks ilusaks inimeseks!!! Lapse kasvatamine ei ole muidugi ainult lust ja lillepidu, on ka raskeid hetki, eriti üksi last kasvatades, ent need rasked hetked ununevad ruttu! Ja kui me oleme koos natukene nutnud, siis saame jälle koos palju rohkem naerda :) Aga igat päeva tuleb nautida, sest lapsed kasvavad liiga kiiresti!
Karksi ordulinnuses! Batuut on lahe!
Mähkmetega on palju lõbusam mängida, kui mänguasjadega :)
No comments:
Post a Comment